Eesti Kirurgide Assotsiatsioon  1992-2004

Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni (EKA) tekke eellugu algab 1991. aastast. Mõned kuud pärast Eesti iseseisvumist toimus Eesti Vabariigi Tervishoiuministeeriumi ja Tartu Ülikooli eestvedamisel Tartus 3-5. oktoobril 1991 Eesti Vabariigi kirurgide II kongress. Kongressi materjalides on trükitud 230 ettekannet. Eesti kirurgide ettekannete kõrval oli väga esinduslik ja arvukas teiste riikide esindajate osavõtt: Soome, Rootsi, Saksamaa, Ukraina, Leedu, Läti ning ka Moskva, Leningrad, Alma-Ata. Aruande Eesti kirurgiast kongressil esitas peakirurg prof. Jüri Männiste. Kongressil sai üldise heakskiidu EKA moodustamise idee, mis realiseerus 22. mail 1992. aastal Tartus. Vastavalt põhikirjale oli EKA eesmärgiks kõikide kirurgiliste erialade arendamine. Põhikirjas määratleti ka peamised tegevussuunad. EKA esimeseks presidendiks järgnevaks kolmeks aastaks valiti prof. U. Sibul, aseesimeesteks prof. T. Haviko ja H. Kokk ning sekretäriks M. Leibur. Juhatuse liikmed: prof. E. Sepp, prof. A. Peetsalu, dr. J. Kõiv, dots. H. Tihane, dots. U. Reino, dr. J. Tepp, prof. L. Roostar. Revisjonikomisjoni valiti dr. B. Abram, dr. P. Tulmin ja dr. H. Valgepea. Otsustati, et EKA põhiürituseks saavad olema igaaastased kirurgide kevadpäevad. Lepiti ka kokku, et kirurgide päevade korraldamisel planeerida need Eesti eri regioonides, mis annaks ülevaate seal toimuvast kirurgia osas.

Esimesed kirurgide päevad toimusid 14.-15.mail 1993. a. Viljandis teater “Ugala” konverentsisaalis. Päevad avasid dr. Vello Ilmoja Sotsiaalministeeriumist ja prof. U. Sibul EKA presidendina. Ülevaate kirurgia teenistusest 1992. a. andis dr. H. Kokk. Teaduslikud ettekanded olid 14. mail jämesoole kirurgiast (dr. U. Lepner), endouroloogiast (dr. P. Teeäär, dr. Ü. Zirel), vastsündinute arenguanomaaliatest (dots. U. Reino, dr. K. Varik, dr. M. Märtson). 15. mail toimusid traumatoloogide ettekanded: AO süsteemi kasutamise põhimõtted luumurdude ravis (dr. A. Eller, dr. T. Tein) ja hüppeliigese vigastuste operatiivne ravi (dr. A. Kööp ja dr. L. Kööp)

1994.a. toimusid II kirurgide kevadpäevad Pärnus – Lepaninas. Esinejateks olid H. Kokk, kes andis ülevaade kirurgiateenistusest Eestis 1993. a., ja   A. Suur ettekandega kirurgiast Pärnus. Teadusteemad olid seotud ülevaadetega endoskoopilise kirurgia esimeste tulemuste kohta.

Lisaks kevadpäevadele toimusid 12-13. mail 1994. a. veel Eesti ja Soome kirurgide assotsiatsiooni ühiskonverents Tallinnas Sakala keskuses. Konverentsi avas Soome suursaadik Eestis J. Kaurinkoski, avatervitused andsid edasi mõlema maa assotsiatsioonide presidendid prof. S. Mattila ja prof. U. Sibul. Prof. J. Niinikoski Turust pidas prof. Koniku mälestusloengu. 7 sessiooni jooksul peeti 33 ettekannet.

26.-27. mail 1995. a. toimusid kolmandad kirurgide kevadpäevad Narva-Jõesuus: ülevaade EV kirurgiateenistuse tööst 1994. a. (dr. H. Kokk); Narva Linnahaigla kirurgia osakonna tööst ja probleemidest rääkis dr. V. Solk. Teaduslikud teemad olid: gastroduodenaalsete haavandite perforatsioonide epidemioloogia ja ravitaktika (prof. A. Peetsalu, dr. J. Soplepmann), operatsioonimetoodika perforatiivsete haavandite ravis Mustamäe Haiglas 1990-1994 (dr. R. Adamson, dr. H. Jääger); lastel esinevad haavandtõve tüsistused (dr. M. Sepp); pülorostenoosi kirurgilisest ravist vastsündinutel (dr. E. Värimäe, dr. M. Märtson); ülemiste kuseteede endoskoopiliste operatsioonide võimalused Eestis (dr. L. Kukk); eesnäärme adenoomi kaasaegne diagnostika ning ravitaktika valiku põhiprintsiibid (dr. Ü. Zirel); kolostoomide rajamise metoodikast ja hooldusest (dr. V. Esko); lülisambamurdude ravitaktikast (dr. R. Raie); liigeste endoproteesimine – meditsiinilised ja sotsiaalsed aspektid (prof. T. Haviko). Külastati ka Narva Linnahaiglat. EKA üldkogu valis EKA uue juhatuse, presidendiks prof. T. Haviko, asejuhatajaks R. Truve ja sekretäriks U. Lepneri.

Lisaks kirurgide päevadele käsitleti eriseminarides veel päevakirurgia ja elektrokirurgia ning endokriinkirurgia aktuaalseid teemasid.

24.-25.05.1995. a. toimus I Balti Kirurgide Kongress Riias. Teemadeks oli gastrointestinaalne verejooks, vistseraalne polütrauma, minimaalinvasiivne kirurgia, uroloogia ja nn. vabateema. 131 trükitud ettekandest oli 8 Eestist.

1996. a. kohtuti kirurgide kevadpäevadel Kuressaares-Mändjalas. Ülevaate kirurgia teenistusest 1995. a. tegi dr. H. Kokk. Teadusteemad käsitlesid tüsistusi kirurgias: kõhutraumajärgsed tüsistused Maarjamõisa Haiglas (dr. M. Murruste), operatsioonijärgsed tüsistused Viljandi Maakonnahaigla kirurgia osakonna andmetel (dr. J. Kõiv); laparoskoopiliste operatsioonide tüsistused (dr. A. Mäesalu), lastekirurgiliste operatsioonide järgsed tüsistused (dots. U. Reino, dr. M. Majass), osteosünteesi tüsistused (A-L. Kööp); ülemiste kuseteede endouroloogiliste protseduuride tüsistused (dr. T. Tamm jt); jämesoole ning pärasoole kartsinoomi kirurgilise ravi tüsistused (dr. P. Padrik, dr. A. Arak jt). Lisaks korraldati sel aastal veel eriseminare polütrauma (2 seminari: 1 Tallinnas, 1 Tartus), laskevigastuste ning vaskulaarkirurgia küsimustes.

30.-31. mail 1997. a. peeti kirurgide kevadpäevad Rakveres ja Võsul. Dr. H. Kokk andis ülevaate Eesti kirurgiateenistusest ja dr. M. Villemson Rakvere Haigla kirurgia osakonna tööst ja probleemidest. Tutvuti Rakvere Haiglaga. Teadusteemad olid: ägeda pankreatiidi operatiivse ravi näidustused ja metoodika Maarjamõisa Haigla andmetel (dr. T. Tikk ja dr. H. Seepter); ägeda pankreatiidi operatiivsest ravist Tallinna Haiglates (dr. H. Jääger); suurte toruluude intraartikulaarsete murdude ravitaktikast (dr. K.-A. Kants); luumurdude ravitaktika lastel (dr. J. Stukolkin, dr. T. Härma), jämesoole ja pärasoole patoloogia lastel (dr. M. Majass jt); soole kasutamisest uroloogiliste operatsioonide puhul (dr. Ü. Zirel jt); kemoteraapia kaasaegsed põhimõtted onkoloogias (dr. R. Labotkin). Meeldejääv oli diskussioon õhtusöögi ajal Võsu restoranis “Neptun” ja tutvumine Lahemaaga.

1997. a. novembris toimus Tartus veel EKA organiseerimisel seminar “Ratsionaalsest antibakteriaalsest ravist”.

Kirurgide hulgast lahkus jäädavalt EKA esimene president prof. U. Sibul (22.07.1927-1.05.1997). Eesti kirurgid langetasid pea tema mälestuseks: sügav kummardus tema entusiasmile ja praktilisele tegevusele Eesti kirurgia edendamisel.

15.-16. mail 1998. a. kohtuti taas, nüüd Võrus – Kurgjärvel. dr. U. Lepner andis ülevaate Eesti kirurgiateenistusest ja dr. E. Johanson Võru Haigla kirurgia osakonna tööst ja probleemidest. Tutvuti Võru Haiglaga. Teaduslikud ettekanded olid: täiendavad uurimismeetodid “ägeda kõhu” haigetel (dr. T. Vaasna, dr. H. Kokk); sapiteede jatrogeensed vigastused, nende tüsistused ja ravi (dr. J. Tepp); alajäsemete oblitereeruvate haiguste konservatiivse ja operatiivse ravi näidustused ja võimalused (dr. E. Rebane); pikkade toruluude diafüsaarsete murdude ravi  (dr. A. Pintsaar, dots. A. Eller); muutused neerukivitõve ravis Eestis 90ndatel aastatel (dr. Ü. Zirel, dr. L. Kukk); kehaväline neerukivipurustus (dr. A. Lõo, dr. A. Tilk); onkoloogilise abi organisatsioonist muutuvas maailmas ja Eestis (dr. A. Arak, prof. K. Kull). Toimus EKA üldkogu. Taasvaliti EKA presidendiks prof. T. Haviko, asetäitjaks dr. J. Tepp. Juhatuse liikmeteks valiti veel dots. U. Lepner, dr. L. Kukk, dr. R. Lumiste, EKA sekretäriks valiti dr. M. Murruste. Meeldejääv oli õhtusöök Kurgjärvel ja tutvumine Haanjamaaga.

1998. a. jaanuaris toimus seminar “Maksavigastuste diagnostikast ja ravitaktikast.

28.-30. mail 1998. a. toimus Tartus EKA eestvedamisel Balti Kirurgide II kongress. Teemadeks olid endokriinkirurgia, abdominaalkirurgia, rindkere ja kardiovaskulaarkirurgia, trauma ja ortopeedia ning onkoloogia ja vaba temaatika. Kokku peeti 136 ettekannet, neist 35 Eesti kirurgide poolt.

3. juunil 1998. a. registreeriti EKA ümber mittetulundusühinguks täiendatud põhikirja alusel. Asutajaliikmeid oli 5: Eesti Traumatoloogide-Ortopeedide Selts, Eesti Lastekirurgide Selts, Tartu Kirurgide Selts ning Eesti Uroloogide Selts, Eesti Onkoloogide Selts. Juhatuse liikmeteks valiti asutajate poolt prof. T. Haviko, dr. J. Tepp, dots. U. Lepner, dr. L. Kukk, dr. R. Lumiste. Revisjonikomisjon: dr. T. Tein, dr. E. Kullamaa, dr. E.-A. Värimäe.

1998. a. toimusid veel EKA organiseeritud seminarid põletushaigustest ja peaajutraumast polütrauma komponendina.

28.-29. mail 1999. a. toimusid kirurgide kevadpäevad Järvamaal – Jänedal. Traditsiooniliselt andis ülevaate EV kirurgiateenistusest dots. U. Lepner. Järvamaa Haigla kirurgia osakonna tööst ja probleemidest andis ülevaate dr. E. Kesküla. Teadusteemaks oli kopsuarteri trombemboolia kirurgias: diagnostika, propedeutika ja ravi. Esitati 4 ettekannet: kopsuarteri trombemboolia kirurgilistel haigetel (dr. A. Tein), kopsuarteri trombemboolia diagnostika ja ravi aspekte (dr. S. Tikk), süvaveeni tromboosi ja kopsuarteri trombemboolia diagnostika (dr. Leif Lapidus, külalislektor Rootsist Göteborgi kirurgiakliinikust), kopsuarteri trombemboolia profülaktika- ja ravijuhend kirurgilistele haigetele (prof. A. Peetsalu). Ravijuhend saadeti kõikidele kirurgia osakondadele. Tutvuti looduslikult kauni Jänedaga ning kuulati Urmas Sisaski loodud muusikat. Töötati välja EKA eestvedamisel kirurgia arengukava – defineeriti erialad, klassifitseeriti haiglad.

1999. a. aprillis toimus prof. A. Linkbergi 100. sünniaastapäeva mälestuskonverents ning oktoobris seminar “Rindkeretraumaga haige käsitlus”.

1999. a. lahkus jäädavalt meie hulgast dr. H. Kokk (29.03.1931-04.04.1999), endine asepresident, kauaaegne juhatuse liige. EKA langetab pea ja meenutab entusiasti, kes pika aja jooksul aitas kaasa kirurgide päevade läbiviimisele.

26.-27. mail 2000. a. toimusid kirurgide kevadpäevad Läänemaal – Tuksis. Ülevaate 1999. a. kirurgiateenistusest andis dots. U. Lepner. Läänemaa Haigla kirurgia osakonna tööst rääkis dr. P. Laar. Teaduslik sessioon oli pühendatud kirurgiliste erialade arengusuundadele aastateks 2000-2010. Ettekanded olid kõikidelt erialadelt: üldkirurgia (prof. A. Peetsalu); trauamtoloogia.ortopeedia (dr. A. Märtson);  uroloogia (dr. T. Tamm); onkoloogia (dr.A. Arak); lastekirurgia (dots. U. Reino); kardiokirurgia (dr. M. Ress); vaskulaarkirurgia (dr. E. Rebane); kopsukirurgia (dr. J. Männiste) ja plastikakirurgia (dr. O. Vasar). EKA auliikmeteks valiti dots. Aarre Auranen Turust ja dots. Argo Kõvamees Stockholmist.

2000. a. oktoobris toimus EKA seminar “Lahtised pingevabad songaplastikad” Tartus.

1.-2. juuni 2001. a. toimusid kirurgide päevad Valgas ja Pühajärvel. Ülevaate EV kirurgilisest tegevusest 2000. a. andis dots. U. Lepner. Valgamaa Haigla kirurgia osakonna tööst rääkis dr. F. Rõivassepp. Teadustemaatika oli seotud endoskoopilise kirurgiaga – hetkeseis ja arengusuunad. Üldkirurgia kohta tegi ülevaate dots Jari Ovaska Soomest, Turu Ülikooli kirurgiakliinikust; traumatoloogia-ortopeedia kohta dots. A. Eller; uroloogia – dr. T. Tamm; vaskulaarkirurgia dr. T. Ellervee; rindkerekirurgia dr. S. Subo ning lastekirugia – dr. K. Varik. Prof. T. Haviko andmetel on viimase 5 aasta jooksul publitseeritud kirurgide poolt 50 originaalartiklit ja 22 tegevkirurgil on teaduskraad. Toimus ka EKA üldkogu ning uue juhatuse valimine. Valituks osutusid: prof. A: Peetsalu, juhatuse esimees – president; J. Tepp, asejuhataja. Juhatuse liikmed: dr. K.-A. Kants, dr. A: Vaar, dr. Ü. Zirel, prof. T. Haviko, dots. U. Lepner, dr. O. Vasar, dr. T. Tamm, dr. M. Majass, dr. A. Arak, dr. A. Kork. Sekretäri tööd jätkas dr. M. Murruste, revisjonikomisjon: dr. T. Tein.  Päevad Valgas ja Pühajärvel jäävad meelde väga hea organiseerimise ja korraldusega.

2001. a. toimus palju üritusi EKA organiseerimisel: märtsis dr. H. Koka 70. sünniaastapäevale pühendatud mälestuskonverents Tartus “Äge kõht” (osavõtjaid ~80); aprillis “Haava paranemine, õmblusmaterjalid ja gastrointestinaalsed anastomoosid” Tartus (osalejaid ~60); mais Baltimaade III kirurgide kongress Vilniuses. Esitati 201 ettekannet, nendest 20 Eestist; novembris toimus EKA organiseerimisel koos Eesti Anestesioloogide Seltsi ja Eesti Infektsionistide Seltsiga Tallinna konverents “Infektsioonikontroll haiglas ja kirurgilise infektsiooni profülaktika (osalejaid ~100)

26.-27. mail 2002. a. kogunesid kirurgid Harjumaale- Keilasse ja Laulasmaale. Dots. U. Lepner EV Sotsiaalministeeriumi kirurgia nõunikuna andis ülevaate kirurgiateenistusest 2001. a. Eestis ning dr. K.-A. Kants tegi ülevaate Keila Haigla kirurgia osakonna tööst. Tutvuti ka Keila Haiglaga. Edasi sõideti Laulasmaale, kus jätkus teadusettekannete osa, mis oli pühendatud traumatoloogiale:

• Põletustrauma: varajane ekstsisioon põletuste korral (dr. J. Vuola Helsingi Ülikooli Töölö Haiglast); põletustega laste optimaalne ravi Keila Haiglas ja põletushaigete rehabilitatsioon (dr. A. Seimar).
• Külmakahjustused: külmakahjustuste kirurgiline ravi (J. Vuola); jäsemete külmakahjustuste kirurgiline käsitlus TÜK traumatoloogia-ortopeedia kliinikus (dots. A. Eller, dr. T. Tein).
• Elektritrauma: elektritrauma ravitaktika (dr. T. Kaha) ja elektritrauma haigusjuht TÜK-s (dr. I. Amjärv).

2002. a. toimusid EKA eestvedamisel veel järgmised konverentsid-seminarid: jaanuaris “Endokriinkirurgia aktuaalseid probleeme” – konverents Tartus, osalejaid ~50 EKA ja EES organiseerimisel; aprillis “Luuonkoloogia” – konverents Tartus, osalejaid ~60, EKA ja ETOS organiseerimisel; novembris “Haavainfektsiooni” konverents Harjumaal, osalejaid ~100 ja “Päevakirurgia” konverents Tartus EKA ja EAS organiseerimisel, osalejaid ~70.

EKAs loodi ühtne kirurgide sertifitseerimise komisjon: esimees J. Tepp, liikmed: U. Lepner, O. Vasar, A. Pulges, M. Majass, T. Tamm, A. Kants, A. Kööp, T. Vanakesa ja T. Tisler (Eesti Arstide Liidu esindaja). EKA juhatus pidas kirurgide sertifitseerimise jätkamist oluliseks kirurgide kvalifikatsiooni jätkusuutlikkuse ja arendamise aspektist.

30.-31. mail 2003. a. toimusid kirurgide päevad Ida-Virumaal Uuskülas EKA ja Kohtla-Järve Haigla organiseerimisel. U. Lepner andis ülevaate EV kirurgiateenistusest 2002.a. , Kohtla-Järve kirurgia osakonna tööst rääkis dr. M. Ižnin. Teadustemaatika oli pühendatud allomaterjalide kasutamisele kirurgias. Ettekanded olid: kudede ja organite kasutamine meditsiini tarvis (prof. R. Penttinen Turu Ülikoolist Soomest); allomaterjalid trahheobronhiaalpuu ja rindkere rekonstruktiivses kirurgias (dr. T. Laisaar, dr. T. Vanakesa); luukoe allotransplantatsioon: valmistamise eurostandardid, kliinilise kasutamise probleemid (prof. T. Haviko, dr. P. Laasik), neerutransplantatsiooni sõlmküsimused (dr. A. Lõhmus), allotransplantaatide kasutamise iseärasused lastel (dr. M. Märtson); allomaterjalid plastika- ja rekonstruktiivkirurgias (dr. O. Vasar); allomaterjalid songakirurgias (dr. M. Murruste); veresoontekirurgias rekonstruktiivsetes operatsioonide kasutatavate materjalide valik ja kaugtulemused (dr. Põder, jt).

2003. a. toimusid veel konverentsid: “Äge pankreatiit” EKA ja TKS organiseerimisel Tallinnas, osalejaid ~70; “Staplerid gastrointestinaaltrakti kirurgias” EKA ja TKS organiseerimisel Tallinnas, osalejaid ~60; “Seedetrakti onkoloogia” EKA ja EOS organiseerimisel Tartus, osalejaid ~70.

Oluliseks sündmuseks tuleb 2003. a. lugeda veel käekirurgia rahvusvahelist konverentsi Tartus EKA ja ETOS organiseerimisel, osalejaid ~80. Ettekanded USAst, Saksamaalt, Soomest ning Eestist.

2004. a. on toimunud järgmised konverentsid ja nõupidamised: märtsis “Haava ravi” EKA ja Mölnlycke Health Care organiseerimisel Tallinnas, osalejaid ~100; aprillis “Veresäästlik kirurgia” EKA, TKS ja EAS organiseerimisel Tallinnas, osalejaid ~100.

Käivad ettevalmistused EKA päevadeks Tallinnas – Laulasmaal 21.-22.05 2004. Teadusteemaks “Raske trauma”. Seekordne üritus on organiseeritud koos Eesti Anestesioloogide Seltsiga. 27.-29. mail 2004 toimub Balti kirurgide IV kongress Liepajas.

EKA juhatus on 2001-2004. a. töötanud aktiivselt: on organiseerinud palju üritusi, sh ka koos teiste erialaseltsidega ning kutsutud külalislektoritega, mis kõik on kaasa aidanud ühel või teisel viisil Eesti Kirurgia arengule. Juhatuse esimehe-presidendina tänan 2001-2004. a. töötanud EKA juhatust koos kõigi Eesti kirurgidega tehtud töö eest kirurgia arendamisel Eestis.

7. mail 2004 toimub EKA uue juhatuse ja juhatuse esimehe-presidendi valimine vastavalt põhikirjale üldkogu poolt, s.o. juriidiliste isikute (9) esindajad valivad uue juhatuse. Esindajad –            Tallinna Kirurgide Seltsist, Tartu Kirurgide Seltsist, Eesti Onkoloogide Seltsist, Eesti Lastekirurgide Seltsist, Eesti Uroloogide Seltsist, Eesti Traumatoloogide-Ortopeedide Seltsist, Eesti Plastikakirurgide Seltsist, Eesti Seeniorkirurgide Seltsist, Eesti Veresoontekirurgide Seltsist. Lisaks kutsutakse juhatuse koosseisu ülikooli arstiteaduskonna kirurgia esindaja ning kirurgia erialade nõunik Sotsiaalministeeriumi esindajana.

Uuele valitavale EKA juhatusele aastateks 2004-2007 soovin edu ja kordaminekuid kirurgia edasiarendamisel Eestis.

Prof. Ants Peetsalu

EKA juhatuse esimees-president 2001-2004